Chicago - Seattle

Proovireis tehtud, siis tuleb vastu v6tta uued v2ljakutsed. Ehk siis 2 p2eva rongis vastu pidada.
Rongi p22semise protseduur oli sisuliselt sama mis enne, ainult selle vahega, et mul oli pilet juba taskus t2nu eelmisele kassale.

Haarasin veel ajalehekioskist paki n2tsu ja 2 doosi aspirini - nii igaks juhuks, kuna mulle meenus, et mul pole yhtegi medikamenti kaasas. Tegelikult on tegemist natukene ka suveniiriga, sest ma pole kunagi n2inud ravimeid sellisel kujul myydavat - seega loodetavasti ei pea ma karpi avama.

Selles rongis olid istmetega vagunid jagatud kaheks - pool vagunit neile, kes istusid kahekaupa ja teine pool neile, kes olid yksi rongile tulnud. Ma istusin esimese hooga valesse vagunisse - hiljem ma sain aru ka, miks mind sealt 2ra aeti. Etteruttavalt v6in 3lda, et teekonnal poolitati rongi - osa vaguneid reisis Portlandi ja teine osa Seattle-sse.

Alguses olin yksi oma istmepaaril, aga yhest j2rgmistest peatuses leiti mulle ka pinginaaber. Kohe ma jutuotsa yles ei saanud... aga ma teadsin, et n2tsupaki ostmine oli hea m6te, sest n2tsu pakkumisel pead sa ikka paar s6na vahetama. Tegemist oli arstitudengi nii umbest teiselt kursuselt. Kes oli kuidagi pidi p2rit Valgevenest, aga enamuse oma teadlikust elust siin elanud - seega ikka pigem kohalik. Sain ka aru, miks rongis on erakordselt palju noori - mingit sorti kevadvaheaeg oli ylikoolides algamas/l6ppemas.
K6ige 2gedam oli see, et tal oli iPodis yks eesti artist ka - Kerli. Ise ta muidugi ei teadnud seost Eestiga.
Mingil hetkel l2ks see arstitudeng oma ylikooli peatuses maha ja mulle j2i kaks istet magamiseks. V6tsin kysim2rgi kuju ja mahutasin ennast kuidagi ristipidi sinna sitmete vahele 2ra. L2bi une m2letan, et kah istme vahel olev metallraam oli vahepeal vastu kylge k2inud, aga muidu oli uni suurep2rane. Hommikul valges neid istmeid vaadates olin ma pisut yllatunud, et ma t6esti suudan nii kompaktse kuju v6tta.

Mul on tunne, et nagu me Chicagost v2lja s6itsime, siis l2ks kogu elu-olu 6ues lumiseks - v2hemalt mulle tundus nii. Kindlasti ymbritses meid lumi j2rgmisel hommikul. No ikka korralik lumi. Kontrollisin vahepeal GPSi abil kaarti, et ega ma kogemata mingi Alaskale suunduva rongi peale pole sattunud. Sain teada, et meie rong liikus sirgematel l6ikudel 130km/h... ehk nagu siin kombeks on 2elda, siis 80.77 miili/tunnis.

Korraks tekkis veel soov kaarti kontrollida ka hommikulauas, sest mingi selskond kiljatas r66msalt, et oi n2e karud vaatev2ljas.

Mine mingeid karusid ei n2inud, ilmselt oli see lihtsalt rumal nali minu kulul - mis sa oskadki k6rgele positsioonile j6udnud raudteet33tajatelt oodata. Igatahes ma vaatasin nyyd silm kuulis peas aknast v2lja 2revalt.

Hommikus33giks tellisin koka-eri. Ma kyll ei saanud aru p2ris t2pselt, mida see stjuardess mulle ette vuristas s33gi kohta, aga ma olin ikkagi n6us seda k6ike tellima. Sel hommikul arvas kokk, et tal tulevad erilist h2sti v2lja mingid kalakotletid vist, millel seltsiks mingi soolase mannapudru moodi asi.

See lihapirukat meenutav asi on muideks crossain saiake, mille tellisin. T2na lugesin menyyst, et mul on 6igus lisaks kohvile ka apelsinimahla saada. Kauboikartulid oli ka puhas yllatus. Kokkuv6ttes oli see yks t6hus hommikus33k.

L2ksin suure fotokaga vaateakendega vagunisse siis seda talvemaasikku vaatama ja lootsin tabad rongi-safaril loomi. Olime oma reisiga j6udnud North Dacotasse. Pilt, mis avanes aknast ei kutsunud v2ga 6ue astuma, aga soojast vagunist kannatas vaadata kyll. Seal oli ikka ysna talvine see olukord.

Kedagi mulle lauanaabriks ei pandud - ma ei teagi, mille eest selline karistus siis. Kyll, aga sain tervitused k6rvallauast poeg ja ema reisipaari k2est. Nad olid ennast magamisvagunis sisse seadnud. Pildi pealt tundus selline kupee moodi asi, aga rail-pass piletile oleks pidanud sellisel juhul peale maksma - see selline lahendus on ainult n6rkadele.

Galeriivagunis polnud yleliia palju vabu kohti ja s2ttisin ennas fotoapraadiga sisse yhe keskealise naisterhva k6rvale. Sain tema k2est teada, et ta on just sellist suuremat sorti rongi-ringreisi l6petamas, et ta ise on p2rit Washingtoni osariigist ja Seattle-i kandist. Ja tema jaoks oli see ka umbes esimene kord, kui ta reisil k2is. Ma olen aru saanud, et enamus inimesi ei satugi v2ga tihti oma osariigist v2ljapoole. M6ni ilmselt ei satu ka v2ga oma kodukylas kaugemale - see ilmsel avaldab omakorda m6ju maailmavaatele ka. Igatahes see oli yks hakkaja naisterahvas ja ta oli teinud p2ris suure tiiru l6unasse v2lja kohe. Ta soovitas mul Seattle-is yle vaadata suure liikuva haamriga mehega t2histatud suur kunstigalerii.

Edasi sattusin ma jutupeale yhe omavanuse preilnaga. Selgus, et ta oli just edasi6ppimise protsessis ja ootast vastuseid koolidelt, et selgust saada, kus edasi 6ppima minna. Ta oli juudi p2ritolu, aga ma olin temast rohkem Iisraelis k2inud. See-eest oskas ta lugeda ja kirjutada heebrea keele kr6nkse, mul ei olnud sellele enamat vastu panna kui see, et oskasin heebrea keeles nimetada numbrit 4.
Ta pakkus mulle paasapyhade traditsioonist maiust, mul ei olnud midagi peale orgaanisliste 6unade vastu pakkuda. T6line l2bimurre toimus siis, kui selgus, et tal on hummust yle ja mul on mingt kypsise sarnast Matzos n2kileiba, mis selgus kosher toodang olevat. Kuigi ma sain  aru, et ta oma traditsioonidga p2ris lolliks ei l2he siin.

Igatahes oli kena vahelduseks suhelda inimesega, kes l2heb tavap2rastest viisakuste vahetamisest natukene kaugemale - kellega saab rumalat nalja teha ja kes viitsib minu inglise keelt korrigeerida, kui ma mineviku vormidega vahest puhu panen ja kes on n6us kohalikku elu veidi rohkem seletama ja 6petab m6ne uue s6na ka keeles.

Sellega keelega ongi nii, et ma arvan, ma r22gin enamv2hem h2sti inglise keelt - aga reaalselt on t3isest ja igap2evasest s6navarasst v2ljapoole ulatuvad osad ikka ysna h6redalt s6navaraga kaetud. Aga kui sulle ei tule meelde kuusepuu, siis saab alati ju 3elda j6ulupuu - kuigi m6nes kultuuris v6ib see pisut h2mmeldust tekitada.
Igtahes on kena leida s6pru, kelle puhul on p2ris kahju, kui nad oma peatuses maha l2hevad.

Aga sellega ei olnud meie kirev reisiseltskond yldse veel otsas. Yks t2helepanuv22rsemaid tegelasi oli yks endine korvpallur. Pikk must mees, kes kandis s2rki mille peal oli kenasti ritta seatud tema k2est k6ige tihedamalt kystiavad kysimused, n2iteks nagu:

• Kui pikk sa oled?
• Mis meeskonnas sa m2ngisid?
• Kui suur on sinu jalanumber?
• Kui suur su k2si on?
• ...

Vastuseid kahjuks ei olnud, aga mees oli ise t2helepanuv22rne. Ma ei ole harjunud v2ga tihti endast pikemate inimestega suhtlema, aga see mees oli 7 jalga pikk /2.13 meetriskaalal/ ja vaene mees pidi ikka ysna kyyrus olekuga ringi liikuma ka seal vaatlusvagunis. Aga ta ei olnud kitsi kysimustele vastma ja inimestega juttu ajama. Kui ta naeris valju h22lega, siis ikka terve vagun r6kkas. Samas leidis ta ka aega, et lohutada yhte noort meest, kes ei j6udnud oma ema viimast korda vaatama.

North Dakota oli see koht, kuhu me omadega j2ime. Mulle tundub, et see on selline kant, kus igal perel on oma v2ike naftapuurtorn. Noh selline koogutav instrument, nagu Dallase seriaali alguses omal ajal n2idati.  Ma olin siiani arvanud, et naftat puuritakse maa sees ainult Texase kandis. Aga tundus, et siin seda v2rki jagub, sest auke oli puuritud p6llu peale hoolega. Yhtegi head pilti ma sellest ilmaimest kahjuks telefoniga ei saanud, et kohe siia yles saaks panna, aga kui suure fotoaparaadi pildid ilmutusest v2lja tulevad, siis t2iename seda kohta.

Vaheapeal m33dus meie reis v2idetavalt P6hja-Ameerika keskpunktist. V2hemalt keegi oli vaevunud rongijaama hoonele sellise sildi yles riputama.

6htupoole muutus maastik j2rjest v2hemlumisemaks. Kuniks l6puks oli see juba p2ris kevadine.

Olime j6udnud Montana osariiki, siin oli lootust, et asi vaated l2hevad ysna pea m2gisemaks - aga reaaluses l2ks selleks veel pisut aega.
Siinkohal teritame Tanelit, kes siin kandis kunagi ylikoolis k2is.

Vahepeal tehakse ka sellised veidi pikemaid peatusi, kus soovijad saavad maale minna ja perroonil veidi jalga sirutada - tavaliselt siis, kui rongi tangitakse v6i meeskond vaheldub. Ma p6ikasin jaamahoonesse ka sisse, p2ris hea oli normaalse suurusega ja tavalise kraaniga kraanikausis hambaid pesta yle pika aja.

Aga 6htu l6puks olid m2es k2es ja inimesed olid naelutatud vaateakendele.

Sest ega v2ga palju paremaks ei saagi minna kui p2ikeseloojang m2gedes.

6htul sattusime jutustama yhe vanema h2rraga, kellel paistis elukogemust olevat, kes oli h2sti korrektne ja m6tles enne kui ytles. Ta okas hinnata elu v2ljapool suuri linnasid, tal oli elamine mitmes looduskaunis kohas. Ja ta oskas 6ige koha peal m6nusalt sarkastiline olla. N2iteks kui paar pingirida eespool 2rkas yles yks naisterahvas, kes polnud ilmselgelt kaine ja kes kysis aknast v2lja vaadates, et kus see lumi kyll siia tuli... siis h2rra vastas lihtsalt: It came from Holy Cow  /ehk siis v2idetavalt p2rines kogu lumi pyhast lehmast/ igatahes oli see situatsioon seal rongis nii koomiline ja omal kohal, et k6ik ymberringi  muigasid  ysna m2rgatavalt. M6tlesin enda jaok selgeks, et selline vanamees tahaksin ma kunagi olla.

Suhtlemisest on ikka kasu ka ma m6lten, see ei ole niisama loba ajamine - sealt saab teadmisi. N2iteks sel 33l magasin ma juba peaaegu luksuslikult oma pingis... sest kui tooli jalatoed yles t6sta, siis saad endale poole laiema magamispinna. V6iks 3lda, et see oli tavalise toolipaari k6rval nagu king-size bed.

Uni oli hea, inimesed ymberringi vaheldusid, aga me ei teinud sellest suurt v2lja ja laiutasin oma "suures voodis"

Hommikukohvi k6rvale pakutakse veel m2gesid ja sinise vee ja kiire vooluga m2gij6gesid. Mulle tundub, et sealt oleks hea kala pyyda.

Yks leidlik inimene oli vanadest m2esuuskadest endle kena v2rvilise aia ymber maja teinud.

 Ega restovagun kunagisest Tallinn-Moskva rongi restovagunist v2ga ei erinegi.
Moskva rongis oli vaata, et pidulikumgi - ikkagi restoran.

V2ike kolmnurk kaardil kiirustas Seattle'ile aina l2hemale. Ja juba oli n2ha vett vee ymber asuvat linna.

Kohal Seattle'is

Chicago, esimene katse

Kuna j2rgmine rong Seattle'i suunas v2ljus alles p2rastl6unal, siis otsustasin ilma suurema ettevalmistuseta minna lihtsalt linna vaatama. Ehk siis suhteliselt sihitult jalutades midagi n2ha. Aega oli umbes 5 tundi. Igaks juhuks kontrollisin jaamahoones veel kella, kuna vahepeal oli j2rgmisesse ajatsooni sattunud.

V6iks 3elda, et Chicago v6ttis mind p2ris kylmalt vastu.

Sain p2ris kiiresti aru, et miks rongi aknast paistnud v2ikesed lumehunnikud siiani 2ra sulanud ei ole. Venitasin oma triibulise mytsi p2he ja s2ttisin seljakoti mugavalt selge ja v6tsin suvalise t2nava ja juhusliku suuna, lootusest, et leian sealt midagi vaatamisv22rset.

Jaamahoonest v2lja astudes j2tsin k6rghooned seljataha ja asutasin minema.


Ma olin natukene aega juba jalutanud, yhe suure automagistreeli ytletanud, aga ymbruses ei paistnud eriti midagi muutuvat. Litsalt sarnased hooned ja ei yhtegi inimes liikumas - mis oli ka loogiline, sest tegemist oli siiski pyhap2eva hommikuga.


6nneks m2rkas minu v2ikest segadust yks taksikoer, kes hakkas minu peale ennastunustavalt haukuma ja mul oli hea v6imalus koera jalutajate k2est uurida, et kus suunas see kesklinn siis t2pselt on. Nagu minuga kortuvalt juhtunud on, siis k6ndisin otse vastupidises suunas. Keerasin nina k6rghoonete poole tagasi.
6ues oli selline nulli-l2hedane ilm, aga puhus tuul nii 10..15m/s sekundis. See oli ilmselt j2lle yks j2rve m6judest. Vahepeal hyppasin yhte kaubanduskeskusesse sooja, aga seal avati alles laisalt poode.

Edasi v6tsin plaan, et ma pean siiski kohaliku eluga tutvuma ja otsustasin j2rele uurida, et mis imetoit see on, mida k6ik politseinikud filmides s33vad. Tegelikult m6jus sellise ilmaga isegi kuuma sokolaadi reklaam pisut rohkem. Igatahes astusin sisse Donkin Donuts s66riku/pontsiku-kohvikusse, v6tisin v2ikese valiku matsmiseks ja arvan, et sinna kohta pole ka m6tet enam rohkem minna. Peast j6udi l2bi k2ia m6te, et huvitav kas saepurust saab t6esti s66rikuid teha. Aga v2hemalt sai sooja sisse sellest h2sti magusast elamusest.

Subway ketti v6ileibu pole ka enam vaja ilmsel rohkem s33ma minna, sest see sai ka esimesel p2eval kultuurilis-kulinaarse eksperimendi k2igus 2ra proovitud ja minumeelest seal 8 dollari eest siis v6ileiba eriti ei olnud.
Olin otsustanud selle j2rveasja yle vaadata ja telefonis oleva kaardi peal paistis valitud suunas olevat ka mingi pargi moodi asi. See pargi moodi asi osutus Millenium Parkiks ja see oli yheltpoolt 22ristatud natukene kaugemalt oleva j2rvega ja teiseltpoolt pilvel6hkujate ja muude k6rgemate ja madalamate hoonetega. Aga see oli kena koht oma suure modernse teatrilavaga ja l2ikiva oaga.


Turistid olid elevil, mina ka. Oli l6puks mingi p6hjus p2ris fotoaparaat kotist v2lja otsida. Kuigi see pildistamine oli rohkem v6itlemine kylmuvate k2tega, sest seal pargis puhus k6le tuul p2ris hoolega.

Kui turismiatraktsiooni vaated j22dvustatud, siis  otsustasin yhendada meeldiva kasulikuga - ehk pitsat s33ma minna - eeldatavasti on pitsaahju juures soe ja syyes 2ra piisavalt suure pitsa saan ma ka kenasti j2rgmise hommikus33gini l2bi.

Teel pitsat s33ma n2gin ka "Oht Kukkuvatele Hiirtele" m2rki - omap2rane linn.

Aga pitsa oli hea, internet seal kohas stabiiline Skype k6ne jaoks ja keskmise suurusega pitsa puhul olin oma v6imeid pisut yle hinnanud... aga 6nneks pakiti s33mata j22nud osa kenasti karbis kaasa ideaalseks 6htus33giks.
Proovisin siis ka esimest korda seda tipi arvutamist teha - soovitatakse 15-20% j2tta s33gikohas. Ma oli sel korral kyll veidi kooner. Aga tseki kirjutamisel saab alati peastarvutamist katsetada, sest sulle tuuakse tsekk, kus on peal toidu maksumus ja siis sa pead sinna (ilma maksuta summale) juurde arvutama selle 20% - ehk v2lja arvutama l6ppsumma, mille sa tahad l6puks kaardiga maksta. Siis sa pead v2lja arvutama ka selle jootraha suuruse, mis j22b sulle esitatud summa ja l6ppsumma vahele. Allkirja ei tasuks ka unustada - nagu mul 2 korda peaaegu juhtunud on, sest olen numbritega liiga ametis olnud ;)

Igatahes s6in ma rahulikul ja tegin aja nii parajaks, et oligi k2es 6ige aega raudteejaam j2lle yles otsida. Ja suund v6tta Seattle'i poole.
Selline oli siis kiire tutvus Chicagoga, aga ma loodan tagasiteel siin veidi kauem peatuda.

Chicagosse

Kuigi iste oli p2ris suur ja mugav ( selline semi-cama, Tsiili busside m6istes), siis hommikul ei oleks ma v2ikesest massasist 2ra 3elnud. Kael oli nokkimisest p2ris valus ja istumist enam v2ga ei tundnud. Siis saab teha ainult yhe j2relduse j2rgnevaks - kaela ei toh nokkimise asendisse j2tta.

Otsustasin olukorda parandada restovagunis pakutava hommikus33gia, sest kohvi teeb asja ikka paremaks. Rongiaknast paistsis siin-seal sulamata lume hunnikud - mis on ilmselt ka normaale, arvestades asjaolu, et rong oli j6udnud p6hja-piiri l2hedale. P2ris paljud kaasreisijad olid vahepeal vahetunud, aga minu pinginaaber oli endisel alles.

Restovagunis on selline kord, et kui sa tuled v2hem kui 4 inimesega seltskonnaga, siis pannakse sind t6en3oliselt suvaliste inimestega yhte lauda. Mina sattusin yhte lauda yhe endast vanema meesterahvaga ja tema emaga - neil oli minuga suures plaanis sama suund - nad reisisid Portlandi, mis asub Seattle'i l2hedal - ehk ka Ameerika ylemises vasakus nurgas - seega meil oli suur t6en2osus ka neid j2rgmises rongis trehvata.

Kohe pakuti kohvi ja jagati v2lja menyyd - kui oli lastemenyysse eksimisest aru saanud, siis edasi oli asi lihtne - pannkoogid, omlett koos saiatootega v6i siis koka eripakkumine. Lisaks said juurde tellida peekonit, vorstikesi v6i mingit kanatoodet. Ma l2ksin kindlapeale v2lja ja v6tsin kohevad pannkoogid - sest pannkoogid tuleb ju igal pool 2ra proovida. Kohvi kallati lahkelt juurde niipalju, kui eest 2ra juua suutsid. Pannkoogid olid sellised pisut teistmoodi kui meil - sellise kohevad lapikud saiad - meenutades kohati keeksi.
V6tsin lauakaaslastega ka jutuotsa yles - ilmselt oli see kyll vastupidi. Igatahes on see lihtne, kui yle laua istuba ka tarkvara-inisener - kui tehnoloogilised kysimused said arutatud, siis anti mulle ka v2ike ylevaade vabariiklaste n2gemusest p2evapoliitilistes kysimustes. Vist ei maksa yldistada, aga ma sain teada mida yks mees arvas relvadega vaba levikuga seotud kysimustest - tema oli ysna veendunud, et inimestel peab olema 6igus relva omada, kui nad tahavad ja tema meelest juhtub enamus jamasid siin riigis nii v6i teisiti illegaalsete relvadega. Lisaks arvasid nad, et see vastasleeri kuuluv president ei ole oma ametiajal midagi v2ga asjalikku korda saatnud, ehk pole heaperemehelikult oma riigiga k2itunud. Lisaks pidavat ta ainult reisima. Eriti l2ks tegi neile nalja see, et president oli oma l2hisida visiidile kaasa v6tnud ka oma uhke ja soomustatud limusiini, mis aga reisi k2igus rikki l2ks.

Lisaks poliitikale tuli juttu ka pisut Chicagost ja seal asuvast suurest j2rvest v6i viiesest j2rvede grupist. Mis pidada olema maailma suurim magevee kogu -  ma pole seda fakti j2rgi kontrollinud ja minumeelest v2ideti seda mingi muu j2rve kohta veel. Aga ta seletas selle j2rvega seotud n2htuse lahti. Nad kutsuvad seda lake effect  ehk j2rve-efektiks. Nimelt tulevad ylevalt Kanadast kylmad 6humassid ja kui j2rv talvel veel j22tunud ei ole, siis kogu see aur keeratakse massiivseks lumesajuks, mis tabab Chicagot ja eriti valusalt selle j2rve  yhte rannajoone tippu Chicago l2hedal. No ikka palju lund pidada sadama. Samas naelkummidega nad ei s6ida neil on tyypiliselt sellised suve/talve kummid kasutusel.

ID-kaardist ja selle v6imalustest r22kides suudan ma alati kohalikud inimesed pisut kadedaks teha. Ehk, et ma v6ik omi k6iki asju siit arvuti teel ajada. Ma ei pea allkirja andmiseks pankma minema. Jah, ma v6in loetud tundidega endale siit Eestisse firma luua. Meil toimib p2riselt elektrooniline h22letamine ja see ei t2henda seda, et ma pean jaoskonda kohale minama ja siis oma valiku ATM makseautomaadi moodi masinas tegema.
Ma sain aru, et nad on siin endiselt sellisel tasemel, et h22letama minnes v6tad kaasa oma kommunaalarve, kus on peal sinu nimi ja aadress ja sellega sa siis identifitseeridki ennast valijana - ma loodan, et see on nali.

Vestlused j6uavad alati kuidagi pikkuse, temperatuuri v6i mahuyhikuteni - meetersysteemi austajana on see alati paras segadus. Ma olen seda juba 3elnud, aga mul on sygavalt hea meel, et neil aja jaoks mingeid oma yhikuid ei ole... nagu miil-minutid vms, mis oleks tavalistest minutitest natukene lyhemad v6i pikemad.

Ma olen kuulnud v2ljendit Alaska Pipeline, aga pole kunagi m6elnud, mida see t2hendab. Aga nyyd ma siis tean, et see on yks pikk ja j2me toru, mis kulgeb Kanada pealt Alaskalt l2bi Kanada, et Alaskal pumbatud 6li oma riiki 2ra tuua. Minu vestluskaaslane oli veendunud, et teine toru tuleks k6rvale ehitada, et diilsi hind normaalsemaks l2heks... kuigi minumeelest on see niigi normaalne, kui ma oma galloni arvutuse ja teisendamise l2bi tegin. V2hemalt poole normaalsem, kui meil Euroopas.

Aknast kihutas m33da t33stusmaastik oma mingite tehaste ja suitsevate korstendega ja kohati mahaj33tud hoonetega. Ja mingil hetkel vaheldus pilt hoopis eelinnaks, mis ei pidanud k6ige turvalisem koht olema reisikaaslaste v2itel.

Kui hommikus33gi teemad said l2bi arutatud, siis ei j22nudki enam palju aega, enne kui maabusime Chicago terminali.