Ameerikat avastamas... rongiga: Chicago

Proovireis tehtud, siis tuleb vastu v6tta uued v2ljakutsed. Ehk siis 2 p2eva rongis vastu pidada.
Rongi p22semise protseduur oli sisuliselt sama mis enne, ainult selle vahega, et mul oli pilet juba taskus t2nu eelmisele kassale.

Haarasin veel ajalehekioskist paki n2tsu ja 2 doosi aspirini - nii igaks juhuks, kuna mulle meenus, et mul pole yhtegi medikamenti kaasas. Tegelikult on tegemist natukene ka suveniiriga, sest ma pole kunagi n2inud ravimeid sellisel kujul myydavat - seega loodetavasti ei pea ma karpi avama.

Selles rongis olid istmetega vagunid jagatud kaheks - pool vagunit neile, kes istusid kahekaupa ja teine pool neile, kes olid yksi rongile tulnud. Ma istusin esimese hooga valesse vagunisse - hiljem ma sain aru ka, miks mind sealt 2ra aeti. Etteruttavalt v6in 3lda, et teekonnal poolitati rongi - osa vaguneid reisis Portlandi ja teine osa Seattle-sse.

Alguses olin yksi oma istmepaaril, aga yhest j2rgmistest peatuses leiti mulle ka pinginaaber. Kohe ma jutuotsa yles ei saanud... aga ma teadsin, et n2tsupaki ostmine oli hea m6te, sest n2tsu pakkumisel pead sa ikka paar s6na vahetama. Tegemist oli arstitudengi nii umbest teiselt kursuselt. Kes oli kuidagi pidi p2rit Valgevenest, aga enamuse oma teadlikust elust siin elanud - seega ikka pigem kohalik. Sain ka aru, miks rongis on erakordselt palju noori - mingit sorti kevadvaheaeg oli ylikoolides algamas/l6ppemas.
K6ige 2gedam oli see, et tal oli iPodis yks eesti artist ka - Kerli. Ise ta muidugi ei teadnud seost Eestiga.
Mingil hetkel l2ks see arstitudeng oma ylikooli peatuses maha ja mulle j2i kaks istet magamiseks. V6tsin kysim2rgi kuju ja mahutasin ennast kuidagi ristipidi sinna sitmete vahele 2ra. L2bi une m2letan, et kah istme vahel olev metallraam oli vahepeal vastu kylge k2inud, aga muidu oli uni suurep2rane. Hommikul valges neid istmeid vaadates olin ma pisut yllatunud, et ma t6esti suudan nii kompaktse kuju v6tta.

Mul on tunne, et nagu me Chicagost v2lja s6itsime, siis l2ks kogu elu-olu 6ues lumiseks - v2hemalt mulle tundus nii. Kindlasti ymbritses meid lumi j2rgmisel hommikul. No ikka korralik lumi. Kontrollisin vahepeal GPSi abil kaarti, et ega ma kogemata mingi Alaskale suunduva rongi peale pole sattunud. Sain teada, et meie rong liikus sirgematel l6ikudel 130km/h... ehk nagu siin kombeks on 2elda, siis 80.77 miili/tunnis.

Korraks tekkis veel soov kaarti kontrollida ka hommikulauas, sest mingi selskond kiljatas r66msalt, et oi n2e karud vaatev2ljas.

Mine mingeid karusid ei n2inud, ilmselt oli see lihtsalt rumal nali minu kulul - mis sa oskadki k6rgele positsioonile j6udnud raudteet33tajatelt oodata. Igatahes ma vaatasin nyyd silm kuulis peas aknast v2lja 2revalt.

Hommikus33giks tellisin koka-eri. Ma kyll ei saanud aru p2ris t2pselt, mida see stjuardess mulle ette vuristas s33gi kohta, aga ma olin ikkagi n6us seda k6ike tellima. Sel hommikul arvas kokk, et tal tulevad erilist h2sti v2lja mingid kalakotletid vist, millel seltsiks mingi soolase mannapudru moodi asi.

See lihapirukat meenutav asi on muideks crossain saiake, mille tellisin. T2na lugesin menyyst, et mul on 6igus lisaks kohvile ka apelsinimahla saada. Kauboikartulid oli ka puhas yllatus. Kokkuv6ttes oli see yks t6hus hommikus33k.

L2ksin suure fotokaga vaateakendega vagunisse siis seda talvemaasikku vaatama ja lootsin tabad rongi-safaril loomi. Olime oma reisiga j6udnud North Dacotasse. Pilt, mis avanes aknast ei kutsunud v2ga 6ue astuma, aga soojast vagunist kannatas vaadata kyll. Seal oli ikka ysna talvine see olukord.

Kedagi mulle lauanaabriks ei pandud - ma ei teagi, mille eest selline karistus siis. Kyll, aga sain tervitused k6rvallauast poeg ja ema reisipaari k2est. Nad olid ennast magamisvagunis sisse seadnud. Pildi pealt tundus selline kupee moodi asi, aga rail-pass piletile oleks pidanud sellisel juhul peale maksma - see selline lahendus on ainult n6rkadele.

Galeriivagunis polnud yleliia palju vabu kohti ja s2ttisin ennas fotoapraadiga sisse yhe keskealise naisterhva k6rvale. Sain tema k2est teada, et ta on just sellist suuremat sorti rongi-ringreisi l6petamas, et ta ise on p2rit Washingtoni osariigist ja Seattle-i kandist. Ja tema jaoks oli see ka umbes esimene kord, kui ta reisil k2is. Ma olen aru saanud, et enamus inimesi ei satugi v2ga tihti oma osariigist v2ljapoole. M6ni ilmselt ei satu ka v2ga oma kodukylas kaugemale - see ilmsel avaldab omakorda m6ju maailmavaatele ka. Igatahes see oli yks hakkaja naisterahvas ja ta oli teinud p2ris suure tiiru l6unasse v2lja kohe. Ta soovitas mul Seattle-is yle vaadata suure liikuva haamriga mehega t2histatud suur kunstigalerii.

Edasi sattusin ma jutupeale yhe omavanuse preilnaga. Selgus, et ta oli just edasi6ppimise protsessis ja ootast vastuseid koolidelt, et selgust saada, kus edasi 6ppima minna. Ta oli juudi p2ritolu, aga ma olin temast rohkem Iisraelis k2inud. See-eest oskas ta lugeda ja kirjutada heebrea keele kr6nkse, mul ei olnud sellele enamat vastu panna kui see, et oskasin heebrea keeles nimetada numbrit 4.
Ta pakkus mulle paasapyhade traditsioonist maiust, mul ei olnud midagi peale orgaanisliste 6unade vastu pakkuda. T6line l2bimurre toimus siis, kui selgus, et tal on hummust yle ja mul on mingt kypsise sarnast Matzos n2kileiba, mis selgus kosher toodang olevat. Kuigi ma sain aru, et ta oma traditsioonidga p2ris lolliks ei l2he siin.

Igatahes oli kena vahelduseks suhelda inimesega, kes l2heb tavap2rastest viisakuste vahetamisest natukene kaugemale - kellega saab rumalat nalja teha ja kes viitsib minu inglise keelt korrigeerida, kui ma mineviku vormidega vahest puhu panen ja kes on n6us kohalikku elu veidi rohkem seletama ja 6petab m6ne uue s6na ka keeles.

Sellega keelega ongi nii, et ma arvan, ma r22gin enamv2hem h2sti inglise keelt - aga reaalselt on t3isest ja igap2evasest s6navarasst v2ljapoole ulatuvad osad ikka ysna h6redalt s6navaraga kaetud. Aga kui sulle ei tule meelde kuusepuu, siis saab alati ju 3elda j6ulupuu - kuigi m6nes kultuuris v6ib see pisut h2mmeldust tekitada.
Igtahes on kena leida s6pru, kelle puhul on p2ris kahju, kui nad oma peatuses maha l2hevad.

Aga sellega ei olnud meie kirev reisiseltskond yldse veel otsas. Yks t2helepanuv22rsemaid tegelasi oli yks endine korvpallur. Pikk must mees, kes kandis s2rki mille peal oli kenasti ritta seatud tema k2est k6ige tihedamalt kystiavad kysimused, n2iteks nagu:

Kui pikk sa oled?
Mis meeskonnas sa m2ngisid?
Kui suur on sinu jalanumber?
Kui suur su k2si on?
...

Vastuseid kahjuks ei olnud, aga mees oli ise t2helepanuv22rne. Ma ei ole harjunud v2ga tihti endast pikemate inimestega suhtlema, aga see mees oli 7 jalga pikk /2.13 meetriskaalal/ ja vaene mees pidi ikka ysna kyyrus olekuga ringi liikuma ka seal vaatlusvagunis. Aga ta ei olnud kitsi kysimustele vastma ja inimestega juttu ajama. Kui ta naeris valju h22lega, siis ikka terve vagun r6kkas. Samas leidis ta ka aega, et lohutada yhte noort meest, kes ei j6udnud oma ema viimast korda vaatama.

North Dakota oli see koht, kuhu me omadega j2ime. Mulle tundub, et see on selline kant, kus igal perel on oma v2ike naftapuurtorn. Noh selline koogutav instrument, nagu Dallase seriaali alguses omal ajal n2idati. Ma olin siiani arvanud, et naftat puuritakse maa sees ainult Texase kandis. Aga tundus, et siin seda v2rki jagub, sest auke oli puuritud p6llu peale hoolega. Yhtegi head pilti ma sellest ilmaimest kahjuks telefoniga ei saanud, et kohe siia yles saaks panna, aga kui suure fotoaparaadi pildid ilmutusest v2lja tulevad, siis t2iename seda kohta.

Vaheapeal m33dus meie reis v2idetavalt P6hja-Ameerika keskpunktist. V2hemalt keegi oli vaevunud rongijaama hoonele sellise sildi yles riputama.

6htupoole muutus maastik j2rjest v2hemlumisemaks. Kuniks l6puks oli see juba p2ris kevadine.

Olime j6udnud Montana osariiki, siin oli lootust, et asi vaated l2hevad ysna pea m2gisemaks - aga reaaluses l2ks selleks veel pisut aega.
Siinkohal teritame Tanelit, kes siin kandis kunagi ylikoolis k2is.

Vahepeal tehakse ka sellised veidi pikemaid peatusi, kus soovijad saavad maale minna ja perroonil veidi jalga sirutada - tavaliselt siis, kui rongi tangitakse v6i meeskond vaheldub. Ma p6ikasin jaamahoonesse ka sisse, p2ris hea oli normaalse suurusega ja tavalise kraaniga kraanikausis hambaid pesta yle pika aja.

Aga 6htu l6puks olid m2es k2es ja inimesed olid naelutatud vaateakendele.

Sest ega v2ga palju paremaks ei saagi minna kui p2ikeseloojang m2gedes.

6htul sattusime jutustama yhe vanema h2rraga, kellel paistis elukogemust olevat, kes oli h2sti korrektne ja m6tles enne kui ytles. Ta okas hinnata elu v2ljapool suuri linnasid, tal oli elamine mitmes looduskaunis kohas. Ja ta oskas 6ige koha peal m6nusalt sarkastiline olla. N2iteks kui paar pingirida eespool 2rkas yles yks naisterahvas, kes polnud ilmselgelt kaine ja kes kysis aknast v2lja vaadates, et kus see lumi kyll siia tuli... siis h2rra vastas lihtsalt: It came from Holy Cow /ehk siis v2idetavalt p2rines kogu lumi pyhast lehmast/ igatahes oli see situatsioon seal rongis nii koomiline ja omal kohal, et k6ik ymberringi muigasid ysna m2rgatavalt. M6tlesin enda jaok selgeks, et selline vanamees tahaksin ma kunagi olla.

Suhtlemisest on ikka kasu ka ma m6lten, see ei ole niisama loba ajamine - sealt saab teadmisi. N2iteks sel 33l magasin ma juba peaaegu luksuslikult oma pingis... sest kui tooli jalatoed yles t6sta, siis saad endale poole laiema magamispinna. V6iks 3lda, et see oli tavalise toolipaari k6rval nagu king-size bed.

Uni oli hea, inimesed ymberringi vaheldusid, aga me ei teinud sellest suurt v2lja ja laiutasin oma "suures voodis"

Hommikukohvi k6rvale pakutakse veel m2gesid ja sinise vee ja kiire vooluga m2gij6gesid. Mulle tundub, et sealt oleks hea kala pyyda.

Yks leidlik inimene oli vanadest m2esuuskadest endle kena v2rvilise aia ymber maja teinud.