Seattle - unetuna v6i mitte

on Monday, April 1, 2013
Hommikuti on hea uude linna j6uda - siis sa n2ed, kuidas yks linn ellu 2rkab, kuidas unised inimesed t2naval oma asju ajama l2hevad.

Mulle oli esimese 15 minutga selge, et see on on yks meeldiv linn, sest teel rongijaamast hostelisse oli palju v2ikeseid poode, kohvikuid ja natukene t2navakunsti n2ha. Eriti meeldiv on see, kui sa n2ed v2ikese raamatupoe aknal esimese asjana The Little Book of Calm raamatut eksponeeritud olevat - siis on kohe selge, et sellises linnas on asjad paigas.

Hosteli ees, nii 10m uksest teeb juttu minuga yks noormees, kellel on mingi suuremat sorti mapp paberitega syles. Kuna mul aega on, siis ma kohe 2ra ei p6gene - loodan, et halvemal juhul p22sen ma mingis kysitluses osalemiseks ja saan minema vingerdada vabandusega, et ma pole kohalik. Tema jutt on s6bralik ja isegi kohati siiras - uurib alustuseks, et kust tulen ja kuhu l2hen ning soovitab kindlasti Portlandis veidi kauem ringi vaadata. Ma ei suuda rohkem seda viisakat juttu rohkem kuulata ja uurin, et mis asja ta siin ise ajab. Selgub, et ta pakub yhte isev2rki skeemi inimestele -  kus sa maksad 7 dollarit n2dalas ja saad endale justkui virtuaalse lapse kuskil veid vaesemas riigis. Kiidan tema head plaani ja k6neosavust, aga arvan siiski, et ma ei ole veel selliseks vastutuseks valmis ja proovin minema vingerdada. Ta arvab, et mul oleks siiski p2ris lihtne iga n2dal see 7 dollarit m6ttetute asjade kokkuostmise pealt kokku hoida. Ma arvan vastu, et ma ei ostagi eriti m6ttetuid asju igap2evaselt - sest ega tehnoloogiavidinad ei ole ju m6ttetud asjad, eks?

Igatahes 6nnestub mul l6puks p22stva hosteli ukseni j6uda. Kell on harukordselt vara ja loomulikult ma oma hosteli tuppa ei p22se, sest paremal juhul on voodikoha eelmine kasutaja alles 2rgata j6udnud. Ma j2tan oma suure seljakoti hosteli pagasihoid ja otsustan minna linna uurima.

Hosteli asukoht on v2ga hea, kohe k6ige keskel - 100m on kohalik turg ja teiselt teisel pool on kohe kesklinn. Suundun kesklinna ja otsustan 2ra proovida kohaliku tarbimiskultuuri kroonijuveeli ehk Starbucks kohviku. See on siis koht, kust miljonid ameeriklased otavad hommikuks/l6unaks/6htuks kaasa endale maitsva kohvi.
Kohvitellimust esitades tuleb ka oma nimi 3elda, mis kirjutatakse markeriga kohvitopsi peale koos soovitud kohvimargiga. Kuna mul ei ole just k6ige levinum nimi, siis saab sellega alati nalja. T2na kuulis teenindaja minu nime nii


Selgub, et Starbucks on mitmes m6ttes kasulik koht, kus lisaks maistvale kohvile on ka tasuta kiire internet 6hus levimas. Saab mugavalt Skype k6ne 2ra teha, sest minu  mobiilne nett seda minu telefoniga veel endiselt ei v6imalda.

Uude linna j6udes ongi alati kysimus, et kus on siis see kesklinn v6i koht, kus midagi toimub v6i midagi on - sellest on lihtsalt kaarti vaadates p2ris raske vahest aru saada.

Kui kohvi joodud,siis k6nnin kesklinnas natukene lihtsalt sihitult ringi ja otsustan turu ka yle vaadata, kuna seda on reklaamitud kui suurt vaatamisv22rust.

Turg oli kena - ilmselt sellep2rast, et sead ei olnud m2rkimisv22rselt palju kaupa Poolast ja Hiinast - olid mereannid, lilled ja moodne k2sit33. Moodsa k2sit33 all pean ma silmas n2iteks ratta 6hukummist tehtud rahakotte ja pangakaardihoidjaid v6i ise kujundatud s2rke, stentsil maale ja teisi andekalt tehtud asju.


Turk on suur ja turu katust ehib pikalt 6itsevate nartsissede peenar - l6puks olen kevadele j2rele j6udnud.





Turg on ymbritsetud s33gikohtadega, kus paremates saad otse akvaariumist omale meelep2rast s33gi pannile valida. Kuna ma olen hommikus33ki s33nud, siis otsustan selle toiduteema hilisemaks j2tta.

Aeg saab parajaks ja l2hen hostelisse tagasi, saan oma elamispaiga ja voodi k2tte. See on kahe narivoodiga toas ylemisel riiulil. Eelnevatel reisidel olen ka enamasti hostelites elanud, sest see on hinna m6ttes k6ige optimaalsem ja sinna satuvad enamasti v2ga s6bralikud ja normaalsed inimesed. Sel korral l2hen yhistubade peale v2lja, sest need on k6ige odavamad - sind majutatakse suvaliste inimestega ythte tuppa. Yldiselt on tubades ka mingid kapid, mida saad oma tabalukuga kinni panna - aga ma pole neid eriti kasutanud, sest suures kotis, mille ma hostelisse j2tan hoian ma enamasti riideid ma muid v2hev22rtuslikke asju. Kui ma sularaha sinna j2tan, siis peidan ma selle kuskile riiete vahele nii 2ra, et mul endal on ka p2rast tykk tegu, et see j2lle yles leida... seega edu otsijale. Nagu ma ytlesin, siis hostelites on tavaliselt v2ga normaalne seltskond... ja midagi peab ikka v2ga valesti olema, kui ta sinu seljakotti sobrama tuleb.

Registreerin ennast ka hosteli poolt pakutavale rattaekskursioonile, ma olen hetkel nimekirjas ainus. Ratas tundub hea m6te olevat linna avastamiseks - j6uab katta palju suuremaid vahemaid ja lisaks lubatakse, et p2rast ringk2igu ametlikku osa v6ib ratast edasi kasutada sama raha eest. Pikutan natukene oma uues voodis ja l2hen siis uurima, et kas piisav arv rattahuvilisi on kogunenud, et s6it v6iks alata. Peale minu leitakse veel yks huviline - tavaliselt on minimaalne arv 4 inimest, aga grupijuht on t2na lahkes tujus ja otsustab ka 2 huvilisega v2lja s6ita.

Hostelil on oma rattad ja need on korralikud t2navarattad... lisan oma valitud ratta kummidesse pisut 6hku ja varsti on k6ik s6iduks valmis. Meie k2est uuritakse, et kas on  midagi olulist, mida me n2ha tahame ja milline tempo meile meeldib - j6uame arusaamisele, et me tahab n2ha v6imalikullt palju n2ha ja oleme n6us keskmiselt kiiresti s6itma. Unustasin oma telefoni hosteli valvelauda laadima ja sellep2rast peate leppima ainult tekstiga, sest  ma pole veel leidnud head viisi, kuidas pilte suurest fotoaparaadist k2tte saada siia ylespanemiseks.

Seattle on suurep2rane rattalinn... meie teejuht ytleb, et see on viimaste aastate jooksul 5 korda valitud k6ige rattas6bralikumaks linnaks. V2ga korralikud rattateed kulgevad l2bi ja ymber linna m33da lahtede serva - seal on n2ha palju erineva tasemega sportijaid nii rattaga kui lihtsalt jooksmas. Isegi kohalik yhistransport on m6enud pisut laiesemale ratturle, sest linnaliinibusside ees on raam rataste jaoks, kui on soovi m6ni osa oma rattareisist yhistranspordiga katta.



Me vaatame yle sadama, kus meie suure juhi v2itel saabub maale enamus kalast ja mereandidest, mis on p2ris suurest ookeanist ja Alaskalt. Seattle piirkond koosneb l6pututest kanalitest ja lahesoppidest, mis ulatuvad sygavale sisemaale - ma ei teagi kuidas neid eesti keeles ktutsutakse t2pselt. Igatahes on seal mage vesi ja koht, kus meri selle mageda veega kokku saab on muudetud selliseks tehniliselt huvitavaks l2bip22susysteemiks laevadele. Kuna mageda vee ja ooekani veetase on erinev t2nu t6usudele ja m66nadele, siis laevade l2bip22suks on loodud v2ravate ja t6kete systeem, kus laev s6idab mingisse vahesse, kus siis yhtlustatakse veetase ja siis edasi j2rgmisesse... nii p22seb ta siis sadamasse v6i merele.

Seattle on k6va ylikoolilinn  ja seda erinevatel erialadel - nii tehnoloogia kui meditsiini erialadel. Sellep2rast on siia ka kogunenud erinevate ettev6tete kontorid ja uurimiskeskused. N2iteks hakkab silma Adobe, Microsoft tarkvara poolelt ja  Boeing lennudusest. Lisaks saan teada, et Seattle on maailma k6ige suuremale online poele, ehk Amazonile - siin on ettev6te registreeritud ja Amazoni kontoritele ja abihoonetele kuulub siin terve v2ike linnaosa.

Ylikooli kliinik ja haiglakompleks tundub ka v2gev olevat. Oma retke k2igus saame me nautida vaateid linnale erinevatest suundades.

Peatume hetkeks veel yhe isemoodi m2lestusm2rgi juures - v6iks 3elda, et see on m2lestusm2rk yhele eriti kangele vanamemmele. Pildiga oleks muidugi seda lihtsam selgitada, aga olukord oli selline, et 2ripindade arendaja oli yhe krundi jaoks 2ra ostnud k6ik majad... v2lja arvatud selle vanamemme oma, kuna t2di arvas, et tema ei taha oma kodust kuskile kolida. Asi l6ppes sellega, et suurel 2riehitisel ongi nyyd yks oluline j6nks sees - ehk suur hoone on ehitatud ymber v2ikese maja. See on justkui m2letusm2rk sihikndlatele inimestele, kellele meeldib enda arvamuse juurde j22da.

Ma arvan ,et me tegime p2ris suure ringi 2ra kokkuv6tte ja saime oluliselt targemaks. Mulle meeldib linna rattaga avastamise m6te - sest nii on v6imalus sattuda kohtadesse, kuhu tavaliselt ei satu ja kuna puudub v6imalus telefonist oma asukohta vaadata, siis v6ib vahest huvitavatesse kohtadesse 2ra eksida.

P2rast yhist rattaretke j6in pisut vette ja otsustasin linna avastamist omal k2el j2tkata. 3eldakse, et yks asi viib teiseni... ma olin oma j2rjega j6udnud kohalikku teaduslinnak l2hedale parki ja s6itsin ysna uljalt yhes p66sastega 22ristatud kurvist ja libisesin teerapanduseks pandud ajutisel metallplaadil nii rumalasti, et haarasin oma takerduva kakerdumise k2igus kaasa ka yhe kaasratturi - keskealise h2rrasmehe. 6nneks midagi v2ga hullu ei juhtunud, m6ned kriimustused, mis paranevad ilmselt kiiresti... lisaks oli mul hea meel, et ma olin k2tte pannud Kuressaare bensiinijaamast ostetud aiat33 kindad. Teisel ratturil l2ks isegi veel paremini, sest ta maandus murul... seega mul oli lootust, et hea kombe kohaselt mind siin nyyd kohtusse ei kaevata. Ainult tema ratas sai pisut pihta ja kett ei pysinud enam h2sti esimesel hammasrattal.  Aitasin tal k2iguvahetaja sirgeks v22nata ja saime selle asja korda. Huvitav on aga see, et tegemist oli yhe  suhteliselt k6rgel postisioonil oleva Amazoni tegelasega, kellega sain t2nu sellisele 6nnetue juhusele jutupeale. Etteruttavalt v6in 3leda, et p2rast mitu p2eva kestnud kohtumisi ja intervjuusid on mul nyyd p6hjust Seattle-isse tagasi tulla ja paariks aastaks pysivalt ennast sisse seada - alustan t33d Amazoni arendusmeeskonnas.  Elu v6tab vahest huvitavaid p33rdeid ja Seattle tundub olevat m6nus koht elamiseks. Hakkan vaikselt korterit otsima siin linnas.


6htupoolikul tiirutasin veel kesklinna kandis, kui mulle hakkas majade vahelt silma Spaceneedle - ehk siis see kuulus ufo moodi kupliga torn, mis ehitati kuskil kuuekymnendatel vist maailman2ituse tarvis.



Arvasin, et ma olen tugev ja ei lange turismil6ksu ja l2hen vaatan lihtsalt seda v2gevat ehitist pisut l2hemalt ja yles ei l2he. Aga noh, juhtus nii nagu alati...
Selgus, et 19 dollari eest viib lift sind 43 sekundiga lahekelt yles ja ise ei pea sammugi trepist astuma. Mulle tundus see ahvatlev olevat.

Yleval tornis sain kasuliu vihje yhelt h2rrasmelelt, kes ytles, et tema tuli yles just sellissel kellaajal, sest siis n2eb nii p2ikeseloojangut... kui ja tund hiljem linna 3istes tuledes. Mulle tundus see hea vihje olevat... ylesp22semise pilet muutus kohe kaks korda odavamaks.



K6igile Grey Anatoomia f2nnidele, kes selle torni 2ra tundsid pean ma kahjuks kurvastuseks ytlema, et selle torni klipp on ka seriaali ainus kokkupuude selle linnaga, sest reaalselt filmitakse seda ikka Los Angeleses.

6htupimeduses n2gi kesklinn hoopis teistsugune v2lja, kohati oli mul hea meel, et ma olen rattaga ja saan sellest k6igest m33da s6ita. Ytleme nii, et huvitavad inimesed olid t2navale ilmunud. Head esimest r66mu ja naljap2eva ka teile, Amazoni linnast.

1 comments:

kiuslik said...

Meeldiv näha tuttavaid paiku! Oleks teadnud, et sinnakanti satud, oleksin suunanud ühe eesti pere juurde, kes seal elab ja kelle juures meie oma tripil peatusime.
Nii kui Amazoni osa ja vihjet uuele tööle lugesin, kerisin alla, et vaadata, kas on 1. aprilli postitus! Tahaks loota samas, et see ei olnud nali.

Post a Comment