Portland

Hommikul v6tsin hostelis v2ikese eine ja j6in kohvi. Siin on mingi 33rmiselt imelik komme moosi saia peale m22rimiseks nuga kasutada - minumeelest on see ebapraktiline, lausa tyytu - eriti kui yritad k6rge purgi p6hjast moosi k2tte saada. Pakkisin oma kola kokku ning asutasin ennast bussi peale minema.

Teel olin sunnintud v2ikese peatuse tegema, kuna sattusin erakordset kena t2navakunsti otsa.

Rahvast oli bussipeatusse kogunenud parasjagu ja buss oli igati korralik ja aus - nagu reklaamitud. Internet oli sees ja puha ja bussijuht oli oma v2ljaytlemistes vaimukas.

Bussis6idust peale kiirtee eriti midagi meenutada ei olegi. Yhel hetkel olin ma lihtalt Portlandis ja v6tsin suuna oma broneeritud hostelile v2ikese lisaeesm2rgiga astuda teel m6nest telefonipoest l2bi, et SIM-kaart v2ikeseks l6igata lasta. Nyyd oli mul l6puks kiire internet taskus ja ma v6isin lisaks kiirele google mapsi kasutamise ja otsimise v6imalusele ka asuda USA turu jaoks m6eldud teenuseid katsetama. Nimelt paljud muusika, ajakirjade, raamatute ja filmiteenused, mis on saadaval siin turul, ei ole saadavad Eestis v6i yldse kuskil v2ljaspool USA turgu.

Hostel oli selline mitmest puumajast koosnev kompleks l2bi mitme korruse, ehk m6nusa atmosf22riga koht. Kuna neil oli siiski veel m6ni vaba koht, siis 6nnestu mul ka elamine yheks 33ks lisaks broneerida. Kuna ma tuppa j2llegi sisse kolida ei saanud varajase kellaaja t6ttu, siis ma laadisin pisut telefoni ja rentisin kohe ratta, et selle paljukiidetud linnaga tutvust teha. Siin oli asi juba puhta kevadine, 6ues kannatas peaaegu T-s2rgiga olla kohati ja kirsipuud olid yle linna 6itsemas.

Portlandi keskmeks on j6gi, mis jaotab linna suures plaanis kaheks osaks - mulle tudnus, et vasakul pool oli rohkem elamise koht ja paremal pool olild pargid, kohvikud, kesklinn, kontorid ja siis pisut j6est kaugemalt ka elumajad. Linn oli m33da j6e22rt pikaks venitatud - sain sellest siis t2psemalt aru, kui rattaga m33da j6e 22rt yhe pikema paarikymne kilomeetrise tiiru tegin.

Oma rattaretkel avastasin yhe kvartali, kus oli suur parkimisplats, kus oli suur hulk ratastega ja ka pysivaid toiduputkasid - millest pakuti erinevate aasia ja ladinaameerika k33kide s33ke. Sellin kiirtoidu v6imalus. L2ksin sel korral Jaapani k33gi peale v2lja. Selgus, et selline putkatoidundus oligi Portlandi yks firmam2rke -sest erinevalt kohvikust ei pea sa tippi j2tma ja saad 7-10 dollari eesti k6hu korralikult t2is. Ehk tyypiliselt ostad putkast pappkarbi v6i paberi sisse pakitud s33gi kaasa ja l2hed seda m6nesse l2hedalasuvasse parki s33ma. L6una ajal oli seal p2ris korralikult rahvast ja eriti kontorirahvast.

P2rast pikka eksir2nnakut jalgrattal sain ma ka ma toa ja voodikoha k2tte. P2rast v6ikest uinakut proovisin 2ra mingi hostelis myydava kohaliku toote - mis oli vist teest tehtud karastusjook ja mis maitses v2ga hea. Oli v2ike idee minna kohalikku ymbruskonnaga tutvuma. Maksku mis maksab, aga ma otustasin murda head tava "v66raste inimestega ei tohi r22kida". Yhekaupa olevaid inimesi kellega potsentsiaalselt juttu teha, liikus ringi kyll. Aga kaasaja probleem on selles, et k6ik inimesed, kes on kuskil avalikus ruumis, need istuvad ninapidi telefonis ja toksivad h2sti h2sti hoolega justkui midagi. Ma ei tea kas siis peaks juttu alsutama v2ikese kompimendiga 2geda telefoni suunas v6i kuidas. T2iesti ootamatult 6nnestus mul infotahvli juures tabada esimesel katsel tabada yks inimene, kellel oli ka vist umbes samasugune plaan. Igatahes oli ta n6us 6ue minema, et ymbruskonnaga pisut tutvust teha ja ilma t2psema plaanita lihtsalt ringi uitada ning vaadata, kas kuskil on m6ni b2nd esinemas v6i midagi muud toimumas.

Elus muusikaga b2ndi me leidsime, aga see koht tundus liiga l2rmakas ja esialgu liiga tyhi olevat, otsustasime edasi vaadata. Selgub, et igal inimesel on oma lugu jututstada, kui sa ainult kuulata viitsid. Aga me j2ime pidama yhes pubis, kus oli klientidele tasuta piljard. Ma sain kyll enamus m2ngid p2he, aga l6bus oli oli ikka. Ma sain Sotimaa kohta natukene targemaks ja kuulda ning jutustada lugusid reisimisest. Igatahes tundus mulle see l2henemine 6igem, et pigem teha v2he aga h2id s6pru, kui yritada haarata v6imalikult paljusid tutvusi.

Kuna mul j2rgmiseks p2evaks otsest plaani ei olnud, siis haakisin ennast sujuvalt uue tuuttava plaanidesse mingis kohalikus looduspargi moodi kohtas ringi uitada. V6ib 3lda, et see p2ev l2ks s6na otses m6ttes metsa.

Kyll h2stit2histatud jalgradadega metsa, aga siiski sai kohaliku loodusega tutvust tehtud. See ei olnud p2ris tavaline mets, sest seal vahepeal olid v2ikesed aiad ka... nagu jaapani aeg ja mingi v2ga oluline rooside aretamise teema. See roositeema oligi seal kandis v2ga oluline teema, sest roosiala oli iga aasta valitud juht... t6lkes v6iks 3elda, et pea-roosnik, kelle nimi j22dvustati nimeplaadiga spetsiaalsel v2ljakul. P2rast v2sitavat matka seadsime sammud toiduk2rude piirkonda ja premeerisime ennast k6hut2iega mingist pilusilmsest k33gist, mis valmistas ainult yhte kanarooga. Ja valmistas seda h2sti.

Edasi uitasin niisama linnas ringi, ostsin endale rongijaamast j2rgmise otsa pileti San Franciscosse 2ra ning sattusin yhte omap2rasesse raamatukaplusesse. See tundus olevat teadushuvilise nohiku paradiis. Ehk pood, kus oli kokku kuuhjatud erinevate ajaj2rkude kirjandust arvutite, elektroonika, fyysika, matemaatika, elektroonika, biloogia, keemia, leiutamise ja inserneriteaduse kohta. Nii popuaarteaduslikku, teadulikku kui lihtsalt naljaraamatuid antud teemadel. Seal poes kulus ikka p2ris palju aega ja ma ei suutnud kiusatusele vastu panna ja sooritasin isegi ostu.

6htu suurim eesm2rk oli leida yles ja 2ra proovida yks suuremaid kohaliku linnaturismi atraktsioone - Voodoo Pontsikubaar. See on selline kultuskoht, mis on avatud 24 tundi ja 7 p2eva n2dalas. See on t2iesti omaette maailm, kus inimesed on n6us olenemata kellajaast 30 minutit sabas passime, et saada endale ihaldatud r6nakujuline pontsik v6i siis karbit2is pontsikuid. Me j6udsime sinn 33sel kell 1 ja ootasime ikka 25 minutit j2rjekorras.

Linnapildis hakkavad kohe silma need 6nnelikud inimsed, kes on sealt asutusest l2bi astunud - nad tulevad sulle vastu suure roosa karbiga ja naeratusega n2os. J2rjekord tasus ootamist... s66rikute valik oli 33rmiselt lai ja k6igile markidele olid antud uhked nimed. N2iteks kaheksamymnendate v2rvides Miami Vice, v6i sisukas pontsik, v6i Dirty Bastard pontsik, mis kaetud kypsisetykkide ja sokolaadiga. Ja v6rreldes Chicagos proovitud Donkin Donuts keti analoogidega olid need asjad ja nagu 33 ja p2ev. Aga eriti yle yhe s66riku ei j6udnud korraga syya.

Ma olen vist p2ris tyytu tuttav, sest j2rgmisel p2eval haakisin ma ennast sujuvalt uue tuttava turukylastuse plaanidesse ja tal ei paistnud selle selle vastu ka eriti midagi olevat. Kui turg kylastatud ja kohvi joodud, siis j2tsime hyvasti ja igayks l2ks oma teed. Mina suundusin San Francisco rongi peale ja tema s2ttis Kanada poole ennast teele.