Chicago, esimene katse

on Wednesday, March 27, 2013
Kuna j2rgmine rong Seattle'i suunas v2ljus alles p2rastl6unal, siis otsustasin ilma suurema ettevalmistuseta minna lihtsalt linna vaatama. Ehk siis suhteliselt sihitult jalutades midagi n2ha. Aega oli umbes 5 tundi. Igaks juhuks kontrollisin jaamahoones veel kella, kuna vahepeal oli j2rgmisesse ajatsooni sattunud.

V6iks 3elda, et Chicago v6ttis mind p2ris kylmalt vastu.

Sain p2ris kiiresti aru, et miks rongi aknast paistnud v2ikesed lumehunnikud siiani 2ra sulanud ei ole. Venitasin oma triibulise mytsi p2he ja s2ttisin seljakoti mugavalt selge ja v6tsin suvalise t2nava ja juhusliku suuna, lootusest, et leian sealt midagi vaatamisv22rset.

Jaamahoonest v2lja astudes j2tsin k6rghooned seljataha ja asutasin minema.


Ma olin natukene aega juba jalutanud, yhe suure automagistreeli ytletanud, aga ymbruses ei paistnud eriti midagi muutuvat. Litsalt sarnased hooned ja ei yhtegi inimes liikumas - mis oli ka loogiline, sest tegemist oli siiski pyhap2eva hommikuga.


6nneks m2rkas minu v2ikest segadust yks taksikoer, kes hakkas minu peale ennastunustavalt haukuma ja mul oli hea v6imalus koera jalutajate k2est uurida, et kus suunas see kesklinn siis t2pselt on. Nagu minuga kortuvalt juhtunud on, siis k6ndisin otse vastupidises suunas. Keerasin nina k6rghoonete poole tagasi.
6ues oli selline nulli-l2hedane ilm, aga puhus tuul nii 10..15m/s sekundis. See oli ilmselt j2lle yks j2rve m6judest. Vahepeal hyppasin yhte kaubanduskeskusesse sooja, aga seal avati alles laisalt poode.

Edasi v6tsin plaan, et ma pean siiski kohaliku eluga tutvuma ja otsustasin j2rele uurida, et mis imetoit see on, mida k6ik politseinikud filmides s33vad. Tegelikult m6jus sellise ilmaga isegi kuuma sokolaadi reklaam pisut rohkem. Igatahes astusin sisse Donkin Donuts s66riku/pontsiku-kohvikusse, v6tisin v2ikese valiku matsmiseks ja arvan, et sinna kohta pole ka m6tet enam rohkem minna. Peast j6udi l2bi k2ia m6te, et huvitav kas saepurust saab t6esti s66rikuid teha. Aga v2hemalt sai sooja sisse sellest h2sti magusast elamusest.

Subway ketti v6ileibu pole ka enam vaja ilmsel rohkem s33ma minna, sest see sai ka esimesel p2eval kultuurilis-kulinaarse eksperimendi k2igus 2ra proovitud ja minumeelest seal 8 dollari eest siis v6ileiba eriti ei olnud.
Olin otsustanud selle j2rveasja yle vaadata ja telefonis oleva kaardi peal paistis valitud suunas olevat ka mingi pargi moodi asi. See pargi moodi asi osutus Millenium Parkiks ja see oli yheltpoolt 22ristatud natukene kaugemalt oleva j2rvega ja teiseltpoolt pilvel6hkujate ja muude k6rgemate ja madalamate hoonetega. Aga see oli kena koht oma suure modernse teatrilavaga ja l2ikiva oaga.


Turistid olid elevil, mina ka. Oli l6puks mingi p6hjus p2ris fotoaparaat kotist v2lja otsida. Kuigi see pildistamine oli rohkem v6itlemine kylmuvate k2tega, sest seal pargis puhus k6le tuul p2ris hoolega.


Kui turismiatraktsiooni vaated j22dvustatud, siis  otsustasin yhendada meeldiva kasulikuga - ehk pitsat s33ma minna - eeldatavasti on pitsaahju juures soe ja syyes 2ra piisavalt suure pitsa saan ma ka kenasti j2rgmise hommikus33gini l2bi.

Teel pitsat s33ma n2gin ka "Oht Kukkuvatele Hiirtele" m2rki - omap2rane linn.

Aga pitsa oli hea, internet seal kohas stabiiline Skype k6ne jaoks ja keskmise suurusega pitsa puhul olin oma v6imeid pisut yle hinnanud... aga 6nneks pakiti s33mata j22nud osa kenasti karbis kaasa ideaalseks 6htus33giks.
Proovisin siis ka esimest korda seda tipi arvutamist teha - soovitatakse 15-20% j2tta s33gikohas. Ma oli sel korral kyll veidi kooner. Aga tseki kirjutamisel saab alati peastarvutamist katsetada, sest sulle tuuakse tsekk, kus on peal toidu maksumus ja siis sa pead sinna (ilma maksuta summale) juurde arvutama selle 20% - ehk v2lja arvutama l6ppsumma, mille sa tahad l6puks kaardiga maksta. Siis sa pead v2lja arvutama ka selle jootraha suuruse, mis j22b sulle esitatud summa ja l6ppsumma vahele. Allkirja ei tasuks ka unustada - nagu mul 2 korda peaaegu juhtunud on, sest olen numbritega liiga ametis olnud ;)


Igatahes s6in ma rahulikul ja tegin aja nii parajaks, et oligi k2es 6ige aega raudteejaam j2lle yles otsida. Ja suund v6tta Seattle'i poole.
Selline oli siis kiire tutvus Chicagoga, aga ma loodan tagasiteel siin veidi kauem peatuda.


1 comments:

Taavi Nuum said...

Tervisi läänekaldale,
Sinu donut-i valikus ma ei näinud Boston Cream donut-it, võid selle samuti ära proovida. Aga nende kohvi nime all joodavale vedelikule ei leidnud ma tõesti kasutust. Seattle samas on Starbucksi sünnilinn ja täispikitud Starbucksi kohvikuid.
Minu lemmik Seattle-is Berliner Döner Kebab all-linnas.

Post a Comment